Virmalised - Naer

Hõrk

On jälle küünalde ja mandariinide aeg.

On varsti lumevaip ümber meie.

Oleme nagu uued,

tunneme end õrnade ja habrastena,

sest külmus võtab ära.

Küünlavalgus annab jõudu ja sooja,

soojust otsib me hing enam kui eal.

See on aeg mõtisklemiseks ja olesklemiseks.

Minu arvates see laul just kirjeldabki täiuslikult tundeid...jõule, küünlavalgust, õrnust, inglitiibu.

Palvevastused

Jumal on ustav,

Ta ei jäta sind millestki ilma,

Kui oled Talt palunud,

Saad või terve ilma.

Ehkki sest ei pruugi olla kasu,

Ta annab sulle Su isekust mööda.

Kuigi süda eal ei saa siis asu

Mõistus vaikselt hakkab saama aru:

Jah, Jumal nii teebki,

Ta armastab mind,

Sestap annabki mulle alati

Ka siis, kui palun rumalasti.

Ta tahab must teha oma last,

Mind hoida, poputada,

Kallistada, patsutada,

Lihtsalt ...

Without a little rain, there can’t be a rainbow.

Süda

Mis on inimese süda?

See on ta sisemine suu,

Sama vali kui välimine.

Mis ta sepitseb seal?

Eks see ole kõigile näha

Ja välja paista.

Kui ta plaanib kurja,

Siis nad teavad,

Kui ta plaanib head,

Siis ka teavad.

Inimese süda on saladus –

Nad arvavad.

Eks me lõpuni ju keegi ei tea.

On vaid üks,

Kes neid saladusi mõistab,

Neid mõistab sinna panna

Ja ka ära võtta.

See on mõistagi

See, kes lõi selle südame

Ja pani ta tuksuma.