Tšuh-tšuh, karupoeg Puhh!

Ja päikesekiired langevad lumele

ja see sulab

Oi, kas tõesti peagi koidab kevad?

Mu südames sel talvel polnud jääd.

Mu meeles mõlkus palju hääd.

Hmm

Millest mõtiskleda olekski

kui pea on nii tühi

elu ja rõõm nagu seal oleksid?

Aga see on lausa hea.

On tore elada.

On rõõm.

Inimese süda on õnnega koos,

kui ta ei pea oma eluajal ülemäära palju ohkama

Okkaid mahub eluteele küllap palju,

ilma ju ei või!

Kuid okaskrooni enda pähe

ehteks ei tahaks küll keegi.

Me ihaldame roose ja teemanteid

sära, kulda ja karda

ja see, kes natukenegi erineda kardab

teiste silmis narriks saab.

Aga vahet ju pole

Elu ongi lihtne.

Seda tuleb elada.

Ausalt.

Mina tahaks vähemalt igasugu emotsioone kogeda,

nutta juba olen saanud,

naerda täitsa ka,

tahaksin armuda,

tahaksin kuupaistel tantsida,

tahaksin üllatuda,

muretseda,

inimeste eest hoolitseda,

olla hoolitsetud, armastatud,

kes teab - ka vihatud?

Kuid lihtsalt hea on elada.
Sest ainuski mu hingetõmme pole mu enda teha,

see on kink kõigekõrgemalt.