
Ma ju kipun kaotama end,
jätma unarusse end
nagu lind, kes ei tea, mis asi on lend,
nagu talveunne vaibund olend.
Siis kui ma mõtlen sinule,
siis ma mõtlen ainult sinule
ja ma ei tahagi enam mõelda endale,
sest sina pakud mulle huvi.
Kurb...või? Olen ma siis kurb või?
Mis vahet sel on kah.
Mu süda ajab südame pahaks.
Nagu igavesti pinisev sääsk...
Palun rahu.
Palun rahu.
Mõtteid vanu,
lapsepõlvehelgust.
Palun radu.
Palun radu.
Uusi, veel käimata radu.
Milles leian end rahus.
jätma unarusse end
nagu lind, kes ei tea, mis asi on lend,
nagu talveunne vaibund olend.
Siis kui ma mõtlen sinule,
siis ma mõtlen ainult sinule
ja ma ei tahagi enam mõelda endale,
sest sina pakud mulle huvi.
Kurb...või? Olen ma siis kurb või?
Mis vahet sel on kah.
Mu süda ajab südame pahaks.
Nagu igavesti pinisev sääsk...
Palun rahu.
Palun rahu.
Mõtteid vanu,
lapsepõlvehelgust.
Palun radu.
Palun radu.
Uusi, veel käimata radu.
Milles leian end rahus.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar