Heipa-hei!
Njo mis ma teile seekord siis pajatada võiks? Mulle tundub, et räägiks tänasest. Sest mu elu on nii huvitav! :D
*** Kõik videod on kellelgilt saadud!! Esimene on Merilinilt ja teised kõik mu armsalt Kaidilt, pildid aga suurimalt penskarilt - Madleenilt isiklikult ^^
Ei, oh, peaks parem mingit muud mula ajama. võimalik, et mu tarkuse tase ei küündi piisavale tasemele, et oma elufilosoofiat kruttida siia. Samas, kes ütles, et ma pean tark olema? Mis on üldse tarkus ja mis on ebatarkus? Nimetades kellegi tarkust lolluseks, siis kust me üldse ise teame, et targad oleme? Piiride tõmbamine teiste eludes - see on lausa silmakirjalik. Eks igaühe tarkus väljendu tema elustiilis, tema mõtetes ja identiteedis? Igaühe maailmapilt, kui see on ehe ja temale ainuomane, on tõde, sest see on kogum tema minapildist ja kogemustest. Vahel kujunebki meie maailmapilt väga äärmuslikuks, näiteks minu oma oli kuid tagasi üdini lootusetu ja negatiivne. Sõltuvalt sellest, kuidas hinnanguid anname, määrame me ka selle, milline on maailm meie mõistes. Minu meeltes oli negatiivsetest mõtetest kujunenud negatiivne ja lootusetu maailm, kus valitses kättesaadamatu armastus, kättesaadamatu õnn. Oli aeg, mil ma olin kibestunud eelkõige endas, kaaslastes, ning lõpuks ka maailmas.
*Sigh*
Kõik siin ilmas on kole suhteline. See tekitab, kui aus olla, minus õudust. Või tekitas (?), vahest olen arenenud? Kuigi, naljakas öelda, mul on juba pikemat aega tunne, et ma ei arene. Olen nagu laps-vanainimene. Imeline kooslus, aga muidugi. Korrutaks meeleldi, et minus loogikat pole!
Mul oli üks armas suur blogipostitus, mida vist 2-3 päeva nühkisin kirjutada, aga valmis ta mul ei tahtnud saada. Ma kergelt murran peakest, et mis tast saab. Teen vast veel kord ümber ja alles siis avalikustan teie ilusatele silmadele ^^
Peaks ütlema, et ma teen viimasel ajal multiple sisemist arengut. Mulle nii tohutult meeldib olla kristlane, sest see sisemine areng, mida mul on lausa hädavajalik teha, muudab mind nii palju paremaks, väärtuslikumaks - väheamlt enda silmis. Ehkki päriselt me iialgi ei teeni tegudega välja oma päästet (kild filmist, tuleb all pool juttu).
Mulle just selle peale meenus ka see, et meil oli kodukas (=kodugrupp) täna õhtul, tegime filmiõhtu. Mul pole sõnu, kui imeline see oli. Film, mida tegelikult Eestist ei saagi osta, oli kristlik. Rääkis 18. sajandi ühest kristlasest John Wesleyst, oli dokumentaalfilm täitsa. Ma sain sellest filmist reaalselt väga palju. Raske sõnadessegi panna. Lihtsalt nägin end, ühiskonda, probleeme, ajalugu, armastust ja kõike-kõike, sain palju mõtlemisainet, samuti ka positiivsust. Tõsiselt õnnelikuna lahkusin kodukast, süda pulbitses uutest teadmistest ja rõõmudest.
Üleüldse oli rõõmuderohke päev Madleeniga (jõudin juba unustada, et on kool ja sügis, mitte vaheaeg ja suvi):)
 |
| tegelt ma näitasin Maddiele ta uut soengut, mille talle Toomemäel pügasin. |
 |
| Sai uue mehe. |
 |
| Pidin tibitsema ._. |
 |
| Kohustuslik pilt, millest kahjuks on välja jäetud põhiline osa - seina peal seisvate mannekeenide jalad. |
Lihtsalt väga tore päiv oli. Kulutasin aga ilusasti põhimõtteliselt kõik raha ära, mis mul oli. Raha on mu needus :) Palun hoidke raha must eemal!! Omamoodi prühholoogiline pahe mul sellega.
Ja ma rohkem msikit öelda ei soovigi. Tänan teid, mu armas publik. Pange edasi! :D Nautige masendavat kooli :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar