Issandale

Suure osa oma ajast,

Pole ma osanud hoida oma sõpru,

Olen tundnud häbi,

Olen püüdnud varjata,

Enda ja teiset eest,

Olen vihanud end

Ja valu, mida põhjustan

Samas, inimene polegi täiuslik,

Aga miks mu viga peab

 teist nõndaviisi haavama?

Et ma tunnistaks endale,

Et vahet polegi, mis,

Ma olengi tühine ja täitmatu,

Sest pean olema täidetud

Issanda armust?

Mõni vajab teiste armastust,

Aga mina vaid Jumala armu

Tema headus ja heldus täitku mind,

Sest nõuan Teda, rohkem Teda!

Ilma Jumalata ma olen mõttetu,

Ei taha elada ilma Isata,

Sest isata laps on eksinud laps,

Isata laps on valude laps,

Isata laps on kisav laps.

Isata laps on tulevikuta laps.

Aga mina pole Isata,

Mul on taevane isa,

Kes mind nii väga armastab,

Et ta saatis oma poja,

Kes suri mu eest.

Mu isa ei häbenenud Teda,

Aga miks häbenen mina Teda ikka veel?

Tule taevas appi,

Jumal,

Saada oma inglid,

Et nad annaksid mulle aru ja südant.

Jumal, ma olen lihtsalt

Väike ja armetu,

Lihtlabane inimene,

Ei vaja enamat kui su armu.

Toida mind sellega

Küllastuseni

See on hea,

See on kosutav,

Olgu see kas või valus ja piinav,

See töö, mis inimesega teed,

On taevalik.

Vajan vaid seda.

Vajan lihtsalt Sind.

Aamen.