Täitsa võsa ikka! Ma pole jälle nii kaua aega kirjutanud midagi. Kurb-kurb :´)
Iga kord, kui uuesti blogima hakkan, teen avastuse, et tuleks ikkagi vähem kirjutada! xD Hahaha.. Mu elu on liiga põnev ja igast peävast tahaks ilge romaani teha teile, mu armsad, kuid pean nentima, et sellist suurt eesmärki esile võttes põrun kiiresti. Mu pea küll väntab igasuguseid lausete meistriteoseid, kuid ma ei suuda ealeski panna oma mõtteid niiviisi kirja. Ma soovin, et oleks mingi masin, mis püüaks mu mõtted kinni ja kirjutaks need üles. Niimoodi saaksin oma peas blogi kirjutada.
Ma täiega tahaks vaikselt ära kirjutada laagri-postitused, ent..ma ei tea, mõsitlikum oleks väikesed kokkuvõtted teha ilmselgelt.
Viimasel ajal on mu eluke täitsa ilus (: Passin arvutis vähem, loen raamatuid rohkem. Suvi ainult hakkab kokku kuivama, õudne, eks? Alles ta mul algas!
Kui ma muidu arvasin, et sel aastal mu suvi pole just parimate killast, siis tegelikult mu suve nautimine algab tõeliselt alles praegu, mil ma sukeldun iga öö raamatutemaailma, leian end puhkamas ning ning naudin aega sõprade ning Jumalaga.
Mul just praegu on ees kahenädalane malev, otse laager ja selle laagri otsa veel teine. Mis edasi...mis te ise arvate? - KOOOL! Mul ei mahu see isegi pähe! Alles ma sian vabaks sellest õudusest, mis tõi oma painavaliku koormusega mu ellu väsimuse, stressi ja masenduse. Oli ainult üks ringituuseldamine ja probleemide lahendamine, ainult üks stress ja kohustustevada.. Kõik lihtsalt nõudsid, et sa teeksid just nende asja erilise hoolega. Pidevalt leidus keegi, kes sinuga rahul olnud. Ma soovin, et oleksin saanud 2x rohkem magada ja 2x aeglasemalt süüa :D
Ma tõesti...ei oota kooli, kui nii öelda. Tavaliselt on kool suve lõpuks minu jaoks juba täielikult unustusse vajunud, ma ei teagi õieti milline inimestepiinamine seal käib, kuni oma jala sinna tõstan ning eismese nädalaga mõistan siis jällegi, et "Ei, ma ei taha siin olla!" Eesti koolisüsteemi me ju kõik armastame <3
Aga noh, see polnduki, millest ma rääkida kavatsesin. Rääkides sellest, mis viimasel ajal mu elus toimumas, on siis...hmmm..endalegi üllatuseks tuli nüüd maleva-aeg kätte.
TOHHO KURJA milline kirju seltskond. Kui nii öelda.. Minu malevarühams on 1 poiss ja 14 tüdrukut, what a paradise. Ega ma poisse eriti ei tahaks ka rühma, kui nad on sellised tüüpilsied varapubekalikud rahabossid, kes arvavad, et nad tulid ainult nalja tegema. Võeh, selliseid ma eriti enda rühma ei tahaks. Aga minu rühma ainuke jänkuke on täitsa leebe, küll me ta endale allutame (muahha) :D
Meil oli täna retsimine. Elus esimest korda elasin midagi sellsit läbi. Tõtt-öeldes ma enam 10. klassi nii väga ei igatsegi. Kala ma küll endale enam suu sisse ajada ei kavatse - veel vähem roiskunud kala, nagu kooliretsimistel ikka lahkelt pakutakse... See, mis meiega toimus oli kahtlane ja hull.
Esiteks oli 2 malevarühma kokku pandud, mis tähendas neid 13-14-aastasi puberteedis tähelepanuvajadusega poisijõmpsikaid ja paari tibi, kes natuke olemise rõõmu ja jõudu kahandasid, aga see selleks :) Meile anti mustmiljon täiesti tobedat ja verdtarretavat ülesannet, lihtsamad ees ja hullemad lõpus, millest näiteks võin tuua kala käes teatejooksu; teatejooksu samal ajal, kui jogurtitopsi tühjendasime; vee-jahu-seguse õhupalliga paaris jooksmine (järjekordne teatejooks), lõpuks pidime õhupalli katki tegema ja võite 3 korda arvata kas mustaks (või siis ikkagi valgeks) ka saime... Mul ikka nii hea meel, et see juba läbi on! xD
Ma oigasin ja ohkasin kogu see aeg mõttes, võttes grupiülesannetes jätkuvalt kohustust enda peale (mille peale meenus kool, ning, et ma ei ole nii hea grupitöös, kui individuaaltöös), et mitte enda gruppi alt vedada. Kusjuures - me võitsime ikka mingi 4 mängu vähemalt. Aga ma eriti ei mäleta mängu, kus me poleks sohki teinud, wupi :D Üldiselt sohi tegemine mulle ei istu ja ma ei salli seda, kui inimesed, kes rühmas on, teiste peale ei mõtle, näiteks tööd segavad... Viimane ülesanne oli luuletus kirjutada, mis sisaldas kõiki rüham liikmeid + kahe grupijuhi nime (need, kes mänge korraldasid meile, eks) ja sõnasid: "musi", "suvi" ning "malev"
Kardetavasti mul see luuletus alles pole, ent halvim see polnud, mitte ka parim. Mõni kirjandushuviline tegi sulega ikka korralikku tööd! Sellised riimid, et tule taevas appi! :)
Aga lõuna kujunes mul jah..omanäoliseks. Ei tea nagu õieti, mida arvatagi kogu sellest värgindusest. Ma ei tea, kas järgmisel aastal tulengi malevasse. Kuidagi palju väikeseid on ja endal liiga vana inimese tunne peal, muidugi tunnen, et mul oleks ikka megalt arneneda siinkohal - näiteks kaaslaste tolereerimise teemal. Ma olen üks igavene lammas, et see mulle raskusi võib põhjustada!
Nüüdsets on elu mõte lammas olla. Hakake lambaks! Nagu mina. Rawr <3
Aga ilusat õhtut teile, jätkan juba LIFT Kämpi postidega!! (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar