Malevasuvi 2013

Dudes, ma pole teile vist väga maininud, et malevas käisin. Hihi, need 2 nädalat lendasid sõna otseses mõttes.

Aga vahesõnaks kari mingeid pilte, mille nägemisest te eluaeg unistanud olete:

Vaheajal ma vaaritan. Tuli üks peäv oma lemmiksöögi isu - pasta bolognese.

Mina ja Ave "Mürtsuva Pilli" või-mis-see-ka-polnud festivalil

Õhtune Anne kanal

Õhtune päikeseloojand Tasku kõrval

Minu musi <3

Minu ja Grethe töö ;)

Alguses ma üldse mõtlesin, et kõige lapsikum kamp on kokku kogunenud, tundsin end käitumsielt kuidagi liigagi täiskasvanulikuna, irw. Kuid ajaga neid inimesi tundma õppides kasvasime täiega kokku ning nad olid väga erilised ^^ Põhimõtteliselt jooksis 2 malevarühma korraga, mina olin Anne noortekas, see mul kodust 3 minutit kõmpida, liiga hea, et tõsi olla :D Mu rühmas oli vaid 1 poiss (haha), aga ta oli tore, mitte liiga lapsik ning parajalt töökas ;) Huvitavaid inimesi jätkus ja tutvusringkond laienes ka kenasti.

Tegelikult oli meil eriliselt palju ringi sebimist ja grupitegevusi ka peale tööd, eriti rõõmustav see neil hetkedel polnud, ent kannatasime tasa ja targu ära ilusti ;) :D

Käisime näiteks Elvas ühes suures rannas, kus mul igav oli, ja sellepärast kogu aeg kuskil kõval värgendusel lamasklesin ja päikest võtsin, oma 4h tuli ära koos ~10 supluskorraga seal vahel, sest lausa kõrvetavalt kuum päike oli, ning ma kõrbesin sääl nagu kana. Vesi oli parajalt külm jällegi. Süüa ka sai :D Poisid, vanad tolvanid, nagu nad on ses varapubekaeas, loopisid mignit paarikest vees viineritega. Kõlab rohkem kui sürreaalselt :D

Meil oli veel mingisugune fotojaht, mille pildid siia topin peale seda, kui Grethe mulle saata suvatseb. Jooksime mööda kesklinna ringi, vehkisime pilte telefonisse ja olime muidu ägedad. Väga tore oli tegelt, üllatavalt tore isegi. See oli see päev, kui Elys meie rühmaga liitus. Üks tüdruk läks ära. Tol päeval, kusjuures, kõndisime kesklinnas ühest söögikohast mööda, kui märkasin jaapanlasi. Ma ise tegelt ei tienud väljagi ja kõndisin edasi,a rvates, et agea pole, ent kuna see pildivõistlus polnud kiiru peale, siis sain paar sõna juttu puhutud ja facebooke vahetatud ^^ Olin päev otsa sillas sellest, jaapanlasi tuleb Eestisse megavähe lihtsalt.

Mingeid vimpkaolümpiaid ja rebaste retsimisi, kus meid maailma rõvedamaid asju pandi tegema, ei tahtnud ma isegi mitte mõelda uuesti malevasse tulemisest. pidime trussadega võidujooksu tegema ja kalaga jooksma. Munadega oli ka palju mängimist, õpetavad meile, kuidas toiduga mängida!!! -.-" Haha

Nu, ka see polnud kõik. Oli veel üks filmiõhtu, kus ma ainult 1 filmi: "Step Up 4" ära vaatasin, sest õudukat ei tahtnud/viitsinud, ja koju Mariale oma filmielust lobisema läksin.

Ja meie lõpuõhtu, 8. augustil, neljapäeval, oli kirjeldamatu. Saime esiteks nii palju head süüa!! :3 Pitsat, toorsalatit, arbuusi, krõpsu, arbuusi-fetajuustu salatit...küpsisetorti, nänni, mis erinevatest võistlustest võidetud.. Lisaks sain jällegi teise malevarühma, kellega enamik üritusi koos läbitud, iniemstega rohkem tuttavaks ja leidsin, et meil ikka maru äge kamp koos.

Mu kohustuslik toidupilt mitte ei saa välja jääda! xD

Tänanegi päev, viimane tööpäev, oli äraütlemata tore. Mul kohe pilte ka panna siia ^^

Ärkasin hästi üles, mõnus hommik oli, hea tuju oli. Sõin hommiksut ja lugesin samaaegselt raamatut (yay) ja siis võtisn selle tööle kaasa ka, nagu eilegi, ja olin tööl, kus täna oldi kõik kõige väsinumate ja unisemate nägudega. Mina magasin tegelt umbes 5h, ent uni oli kui silmist pühitud, ka tuju oli laes. Kogu tööpäeva ma lausa särasin. Täna lendas aeg kiirelt. Töö oli üsna tavaline. Pausidel vuhistasin läbi poest, ostes meie rühmajuhile paki Geisha komme, ning siis kiirustasin kodu poole, haarasin kõik vajalikku kaasa ja jooksin tagasi tööle, see kõik toimus teise, 20-minutilise, pausi ajal. Kolmanda, viimase pausi aegu, sammusin ma majast välja, künkale, koos oma kotiga, kallasin kõik vajaliku kotist välja, ja asusin kunstiteost valmistama. Haha, tegelt oli seev vaid üks närune kaart, kuhu ma panin sisse kogu oma südame ja kirjeldasin, kui tohutult palju mulle meie rühmajuht hinge läks, ning kuidas sügavuti ma teda mõistsin ning aru sain, kui hoolega oma tööd teeb. Minu jaoks on ta imetlusväärne. Kirjutasingi talle, et ta ärgu ealeski pangu maha oma särasilmsust ja positiivsust.

Tööpäeva viimasel tunnil maalisid osad inimesed laudu, superilus oli; samuti tegime koridori seinale, igaüks, oma käejälgi, ning panime nime sinna kõrvale kirja. Mina sain oma pluusile Simone käejälje ka ja olin rahul ^^ Ning üleüldse lõkerdasin naerda, nii et mu rühmakaaslased, kes üleeiseni alates polnud mind rõõmust säramas näinud, ei osanud must midagi arvata :D Mõni naeraras armsalt vastu, mõnega koos sain naerda, teised - väsinud tüübensid - lihtsalt...olid.. Kui aeg täis tiksus, kutsuti meid palka kätte saama ning ma andsin oma väikese kingi rühmajuhile üle. Ta oli õnnelik, loodan, et veelgi õnnelikum mu kaarti uurides, sest kirjutasin talle palju julgustavaid asju sinna :)

Ma tean, et ma näen lausa äraütlemata orav välja sel pildil, ent pidasin kohustuslikuks mainida, et see on see punane käejälg, mille Simone isiklikult mu kõhule surus :D

Prügikaste värviti üle ja kujundati, superilusad on; eriti see mitmevärviline Eku käsi seal ;)

Lauad värviti kollaseks ja kujundati.

Vol 2.

See uns see kurikuulus sein; koridor värviti ka enne kollaseks, aga me tegime oma nunnusid käejälgi ja nimesid sinna.

Ich bin Grün. Ma olen see roheline tüübens, täitsa konn vä :D Ma olengi mingi konna, orava, jänese ja kassi segu. Geniaalne :D

Siis, enne koju minekut, istusin Grethega ta maja ees trepil ja pajatasin talle oma eluloo. Kah väärt tegevus ju :D :P Vahel vaja enda minevikust ja läbielamistest rääkida, et teised ka sealt üht-teist kõrva taha oskaks panna, ning üldse...miks (mitte) varjata seda, kes sa oled? (:

Ja praegune vaade mu lauale: