Maailm #2

No nii, kullakesed. Ja ongi nii, et uus postitus tuleb.

Teie õnneks - see postitus pole teile, vaid puhtalt mulle, seega ärge oodake midagi rabavat. Mida vähem lugejaid mul on, seda parem. Blogi on mu jaoks koht, kuhu saan end välja elada.

Mitte pelgalt blogi, enamasti on selleks mu lähedased, vahel on selleks, ning ragistab pliiatseid oma käe all, just nagu eile. 

Pinegd, pinged, pinged, stress, koormus, raskused, karskused, väsimus, roidumus, värisemine, stress, depressioon, mured, mured, mured, kool, Katu, Made, Karu. Minu elu.

Voodi, voodi, voodi, toit, pasta, pitsa, Kristin, Vivvu, tühja passimine, jasmiinitee, piparmündikakao, kingitused, Jumal, ülistus, muusika, laulmine, kunst, kudumine, pere. Minu rõõmud.

Maailm on selline, nagu me teda näeme.

Hämmastav, kui seda pilti uurida, mida saab teada. Minu silmis, see pilt on väga eriline, väga oluline, isegi hirmutav.

 Depressioon ja kurbus tekitavad inimese sisse külma tunde, samas kui armastus ja rõõm soojendavad kõik üles. Üllatunud inimesel on laup kuum, häbistatud inimesel on põsed tulipunased. Uhkus lööb tõesti pähe ja viha lööb kätesse, pole siis ka ime, miks inimesed vihasena üksteisele kallale tormavad. Rõvedustunne tekib kõhus ning kartus, nagu ärevuski, paneb südame taguma.

Siiski, siiski, kurbus  ja depressioon, ning armastus ja rõõm kõnetavad mind enim. Ilmselt on need mu elu pidepunktid.

----

See on äärmiselt kahtlane, et ma täna blogi kirjutan üldsegi, selles mõttes, et ma ei tee seda peaaegu üldse, see võtab minu puhul aega ja põhendumist. See postitus aga jääbki niisama tühjaks, sest kell on 1.39 ja ma tahan tuttu minna.