veebruar 23, 2014

Siis, kui saatus pole irooniline, vaid julm..

Heiiiiii, karvased ja sulelised!!!

Ma olen siin eriliselt blogimislainel, nii et annan minna!
Alustagem selle imelise looga:



Täna hommikul läksin Võnnule, usaldasin selles täielikult oma mälu, mis ütles, et mu buss läheb kl 10.30. Nali oli aga selles, et mu mäli vedas mind sinna bussipatusesse 20 minutit liiga vara, Nii ma siis passisin seal ja arvasin, et olin bussist maha jäänud.Aga ei - vara veel!

Plaan oli siis Kaarlile külla tulla. Seda ka tegin. Sisustasime üpris tavaliselt aega, ta kuulas muusikat, oli arvutis, laulis, vahepeal käisime poes või ajasime juttu, Igatahes, tagasisõidul usaldasin ka oma mälu, MIS MIND ALT EI VEDANUD, küll aga vedas mind alt t-pilet, mille tõttu arvasin, et buss läheb 10 minutit tegelikkusest hiljem.

Traagöödia oli lausa koomiline! Nimelt, olen tal varem veel korra külas käinud ja samast bussist maha jäänud, hiljem aga tuleb alles 22.50 buss...

---

Mul tuli nüüd uni peale, Sorry xD

Mul on tohtult cute tukk.

Peen preili

Väga muhe nägu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar